Piia & Leho | Talvepulmad… või siis suvepulmad

VOL I

“Kõige esimest kohtumist üksteisega me kumbki ausalt öeldes eriti hästi ei mäleta. See juhtus 12- ja 13-aastaselt suvises noorte seikluslaagris. Igatahes oli see kohtumine piisav, et ka peale laagrit kokku saime ja suhtlema jäime. Mingi hetk aga see suhtlus kadus ja liikusime mõlemad oma eludega edasi... Kuni siis ühe ilusa kevadpäevani 8 aastat hiljem kui juhuslikult jälle teinetest nägime ning sellest päevast pulmapäevani enam palju aega ei läinudki.”

“Kuni ühe ilusa kevadpäevani 8 aastat hiljem, kui juhuslikult jälle teinetest nägime ning sellest päevast pulmapäevani enam palju aega ei läinudki. ”

”Meie lemmikmälestused üksteisest on midagi koos tehes ning mõlema jaoks on need seotud autodega.”

Leho meenutab koos tema auto parandamist ning Piia lemmik on ajast, kui see auto jälle sõitis. Nimelt on see ühest ilmeilusa päikeseloojanguga õhtust, kui sõites ja muusikat kuulates Piia leidis, et just koos Lehoga tahakski oma ülejäänud elu koos veeta.

”Meie väikesele talvepulmale mõeldes tulevad südamesse ainult soojad mõtted – ilus laulatus kirikus ja peale seda tõeliselt lõbus pildistamine lumes ja jäävihmas. Paljud küsisid pärast, kas me haigeks ei jäänud. Ei jäänud, küllap oli värske abikaasa kaisus (või tema autos) piisavalt sooja.”