Eliseta & Vallo | Armsad pulmad Saaremaal

“Minu kõrval on mees, kes on mulle imeliseks partneriks kogu ülejäänud eluks. Teiste inimeste juuresolekul ta harilikult seda välja näidata ei julge, kuid kahekesi koos olles on ta südamest nii siiras ja hooliv. Kui tahab, oskab ta olla ühel hetkel kõige romantilisem mees maamunal ning siis jälle pühenduda täielikult tööle. Olulisi asju ei jäta Vallo kunagi pooleli ja ma tunnen, et tulevik temaga saab olema ilus, lõbus, kindel ja helge. Kindlasti ootab meid ees ka hunnik erinevaid takistusi, kuid sellise mehega ei karda ma millelegi vastu minna!”

– Eliseta

“Ta naeratus on nagu inglite maalitud ja silmad nii rohelised kui kadakad kevadisel hommikul. Kui mul mõnikord on paha tuju ja halb olla, siis Seta tuleb selle naeratusega ja ka minu päev läheb kohe lillelisemaks. Kõik ütlevad, et mul on Setaga nii vedanud, sest ta on nii hooliv ja heatahtlik, hoiab kodu korras ja teeb ülimaitsvaid sööke, ja neil kõigil on täiesti õigus, sest Seta ongi minu suurim pärl.”

– Vallo

Pulmafotograaf: Valdur Rosenvald | Rosenvald Photography

Pulmaisa: Vlatz Albrant

Tseremoonia koht: Triigi sadam

Pulmakoht: Muha Ranna Puhketalu

Pastor: Avo Levisto

Pruudi pulmameik: Liisa Tooming

Pruudi pulmasoeng: Kerttu Salujärv

Pruudikimp & pulmalilled: Lillepood Öis

Pruudi pulmakleit: Piret Mägi õmblustuba

Peigmehe pulmaülikond: Mr. Hollis

Pulmakutsed: Meistrimehed

Pulmatort: Avella Tordibutiik

Pulma catering: Lille Catering

“Oli suvi peale põhikooli lõppu ja ma kutsusin oma parima sõbranna Liina-Mari Saaremaale suveks külla. Mul oli seal ka üks kohalik sõbranna, kellega otsustasime teha "naisteõhtu". Küpsetasime kooki, grillisime, tegime sauna ja ujutasime selle üle ning siis õhtul lõkke ääres istudes otsustasime Liinaga selle kolmanda sõbranna tahvelarvutis natuke lollusi teha. Kui ta vetsu läks, kirjutasime kõigile meessoost isikutele tema sõbralistis igasugust soga ja imeläbi Vallo vastas. Päris pikk vestlus oli kuniks sõbranna kempsust tagasi tuli. Tema muidugi kitus ära, et tema ei olnud vestlust alustanud, andis minu nime ja ütles, et lisagu ta mind sõbralisti, kui meeldib. Lisaski. Mõned päevad hiljem tuli Vallo ise ka Saaremaale, saime kokku, tegime Triigi sadamas musi ja nii meie suhe alguse saigi.”

– Eliseta

…saime kokku, tegime Triigi sadamas musi ja nii meie suhe alguse saigi.
— Eliseta

“1. juuli õhtul hakkas mulle üks minust mõned aastad noorem sugulane kirjutama. Algul rääkis ta niisama elust ja olust, kuid mingi hetk hakkas ta täitsa absurdset teksti ajama. Mõne aja pärast kirjutas, et see, kes kirjutas, ei olnud tema, vaid keegi teine ja kui ma tahan selle inimesega edasi rääkida, siis ta on Eliseta Talviste ja võin temale ise kirjutada. Kuna tol õhtul oli mul igav, siis mõtlesin, et võiks ju rääkida ja kirjutasingi. Juba paari päeva pärast saime kokku, käisime koos jalutamas ning saime üksteisega lähemalt tuttavaks. See oli armumine esimeseset silmapilgust. Niipea, kui ma teda nägin, teadsin et tema ma endale võtan. Alates 23. juulist, kui oli meie esimene suudlus, oleme me olnud koos ja loodetavasti igaveseks.”

– Vallo

“Kõik läks nii risti vastupidiselt sellele, millest mina väikse tüdrukuna unistanud olin. Kihlumist kui sellist meil tegelikult ei olnudki. Pigem sai saatuslikuks see, kui mina ütlesin Vallole, et kui me kunagi lapsi saama hakkame, tahan ma nendega ühist perekonnanime kanda, kannatamatu nagu ma olen. Vallo ütles minu suureks üllatuseks "Okei.". Pärast tuli välja, et kuu aja pärast oleks ta nagunii mu kätt palunud. Ups!

Tegelikult oli ilus "kihlumiseelne hetk" ka. Täpselt aasta (ja üks päev) enne pulmi, kui elasime Hispaanias, abiellus üks minu hea sõbranna Eestis ja ta "viskas" oma pruudikimbu mulle. Valloga koos organiseerides läks nii, et päev enne meie 8. aastapäeva, selle sõbranna pulmapäeval, tegime sõbrannaga videokõne ja seal hakkas ta rääkima pruudikimbu viskamisest. Ning järsku oli minu käes identne pruudikimp. Hakkasime juba Hispaanias olles pulmakülaliste nimekirja arutama, sõrmust polnud vajagi.”

– Eliseta

Pärast tuli välja, et kuu aja pärast oleks ta nagunii mu kätt palunud. Ups!
— Eliseta

“Kihlumisega olid lood üpriski teistmoodi, seal oli Seta suurem eestvedaja. Ühel aprillikuu päeval sõitsime matkarajale jalutama ja autos arutasime abiellumise teemat. Üks hetk me lihtsalt jõudsime sinnamaani, et no teeme siis 23. juulil ära. Mul endal oli plaanis kätt paluda maikuus, kuid kahjuks või õnneks juhtus see varem.

Pikale koos oldud ajale järgnes väga kiire pulmade planeerimine. Tagantjärgi ikka aeg-ajalt räägime, kui kreisi see kõik oli, kuid kui õigel ajal see kõik juhtus. Kolme kuuga sai kõik vajalik organiseeritud ja imeline pulmapidu sai peetud täpselt nii, nagu olime alati unistanud. Seal samas Triigi sadamas, kus kõik alguse sai. Nüüd, veidi vähem kui aasta hiljem, kannamegi ühist perekonnanime ja lähima kuu aja jooksul hakkab seda tegema ka meie poeg. Kõik läheb täpselt nii, nagu minema peab!”

– Vallo


Sulle võib samuti meeldida