Gerli & Ivo | Pulmad privaatsel saarel – Viirelaiul
Üks õhtu enne minu gümnaasiumi lõpetamist kohtusin Ivo õe Ene ja tema sõpradega Saatkonna kohviku ees ning sain juhuslikult teada, et tal on vend. Kätlesime ning mul käis veider judin läbi käe, kuid ma ei teinud sellest suur numbrit. See kohtumine kestis vaid mõned minutid. 21.06.2012 lõpetasin Tõrva gümnaasiumi ning Ivo tuli õe sõbrannadele lilli tooma. Tal jäi juhuslikul üks roos üle ning ta ei osanud seda kellelegi anda. Seega, kuna ta oli mind hetkeks eelmisel õhtul kohanud, tõi ta selle mulle.
Ma mäletan kui minu sõbranna Kristiina, kes tol hetkel suhtles rohkem Ivo õe Enega, ütles mulle, et Ivo uuris minu kohta väga palju... milline ma olen, kes ma olen ja muud sarnast. Tal olevat olnud telefon minu pilte täis. Esmalt ma oodanud ega mõelnud, et sellest võiks kujuneda suhe. Kuid ta kutsus mind välja jalutama ning me kõndisime tunde mööda tänavaid. Ta oli nii hoolitsev ja rahulik!
Pulmafotograaf: Valdur Rosenvald | Rosenvald Photography
Pulmavideo: Rain Aunapu
Pulmakoht: Viirelaid
Pruudikimp & pulmalilled: DD Studio
Dekoreerija & florist: DD Studio
Pulmasõrmused: Karl Peebo Kullassepp
Pulma catering: Viirelaid
Peale seda jäime me igapäevaselt suhtlema. Hiljem, kui läksin külastama oma õde Soome, veetsime seal Ivoga aega Hankos äikesetormi vaadeldes. Ta kutsus mind enda juurde ning soovis selgitada meie olukorda – kas nüüd või mitte kunagi. Seal tuli minu “JAH!” vastus.
Mina läksin esialgu tagasi Eesti ja hiljem kolisin aasta lõpus Soome, kus loodi ühine kodu. Ma arvan, et esimene suur tunne oligi Soome tulles, kus see kõik reaalseks sai. Me olime juba nii paljust rääkinud ja üksteise tunnetes selgusele jõudnud.
Jõuluõhtul aastal 2014, kui sadas paksu laia lund, palus ta mul välja tulla ning sel õhtul palus ta mind endale naiseks.
Meenutame siiani, kuidas Ivo kohtas mõned päevad enne minuga tutvumist Tartus baari ees olevat vanameest, kes pidavat inimestele ennustama. Too oli öelnud, et Ivo ellu saabub noor naine ning elus hakkab kõik ülesmäge minema. Mõned päevad hiljem kohtas ta mind ning oleme siiani 10 aastat olnud koos täis põnevaid, ootamatuid, õnnelikke kuid ka raskeid hetki. Meil on kaks imelist last ning kolm isepärast kassi. Meil on kõik mida eluks vaja ning ainult koos jõuame lõpuni, toetades üksteist nii heas kui halvas. Üks üleliigne roos tõi kokku kaks hingesugulast. Vahel mõtlen, et imed on olemas, tuleb neid vaid märgata.