Marit & Timo | Pulmad Tulivee Villas
Eellugu
2008 a. saab Marit teada, et tema ülikooli kursusekaaslaseks saab tema endise boyfriend’i uus tüdruksõber (Timo õde Stina). Esimesse infotundi jõudes hoiab Marit oma ekskaaslase uuele pruudile kenasti kohta. Ruumi sisse jõudes istubki Stina Mariti juurde ja sellest ajast alates on nad ülikoolis lahutamatud sõbrannad. Ühine boyfriend ei ole mitte takistuseks, vaid toob hoopis nad teineteisele lähemale. Aeg möödub. Nüüd on kõnealune boyfriend mõlema sõbranna jaoks minevik ning hakkavad puhuma uued tuuled. Mariti ja Stina sõprus aina kasvab. Muuhulgas saab Marit teada, et Stinal on kuulus vend, kes võitis saate „Naabrist parem“.
“Muuhulgas saab Marit teada, et Stinal on kuulus vend, kes võitis saate „Naabrist parem“”
Stina sõidab aeg-ajalt oma venna autoga ja pakub ka Maritile küüti! Seega sõitis Marit Timo autoga esimest korda aastal 2008, kuid nad kohtusid alles 5a hiljem! Seesama auto on muide siiamaani veel alles. Elu läheb edasi ja juhtub nii mõndagi. 2012. a kevadel läheb Marit koos Stinaga Hispaaniasse Stina emale ja ta elukaaslasele külla. Marit ei osanud toona aimata, et ta läheb samasse kohta veel mitu korda tagasi ja et mingi aja oma elust pühendab ta sellele, et saaks just seal pulmad peetud (mis teatavasti seal siiski ära jäid). 2013. a suvel võtab Stina oma venna Mariti sünnipäevale kaasa. Pidu oli tore, esimesed ühised tantsud said tehtud ja pilgud vahetatud.
Pulmafotograaf: Valdur Rosenvald | Rosenvald Photography
Pulmaisa: Tõnis Milling
Ettevalmistuse koht: Ilusaatkond
Pulmakoht: Tulivee muuseum, Ida-Virumaa
Pruudikimp & pulmalilled: Beliiv Disain
Dekoreerija & florist: Beliiv Disain
Pruudi pulmakleit: Kätlin Kikkas
Pulmasõrmused: Kaia Saarna
Peigmehe pulmaülikond: Suit Up
Pulmatort: Kaire Tordid
Pulma catering: Tulivee restoran
Pulmabänd/ansambel: The Partycles
DJ: Raiko Ausmees
Alates 16.11.2013
Ühel sügisesel õhtul pakib Marit oma eelmise elu kokku ja läheb hea sõbranna juurde. Stinal ja ta elukaaslasel oli plaan minna tol samal õhtu Tartusse sõprade juurde ja jätta Maritile lahkesti oma kodu.
Stina valmistab end parasjagu nädalalõpuks ette. Ta on nimelt duši all kui ta telefon heliseb: helistajaks on vend Timo. Marit võtab telefoni vastu ja räägib oma plaanidest nädalavahetus Stina juures veeta. Timo lubas punase veiniga külla tulla. Stina ja Mario on teel Tartu poole ning varsti ongi korteri ukse taga Timo, kellel on jalas uued tumesinised püksid ja kaenlas punane vein.
“...varsti ongi korteri ukse taga Timo, kellel on jalas uued tumesinised püksid ja kaenlas punane vein.”
Õhtu kujunes päris vallatuks. Nii vallatuks, et keegi ei teadnud, mis nüüd edasi saab. Lisaks oli nagu natuke imelik ka, et mida ja kuidas üldse oma parimale sõbrannale rääkida...
Kui Stina ja Mario nädala lõpus koju tagasi jõuavad ja Marit sealt juba läinud on, saadab Stina Maritile sõnumi „Ega sa ei tea, miks mu diivan sinine on?“
Edasine kulges juba üliruttu. Esimesest kohtingust oli kõigest poolteist nädalat möödas, kui Marit oma suurte kottidega Räägu tänavale sisse kolis.
Järgnevalt möödub meil aeg nagu vähe aega koos olnud paaridel ikka. On tore muretu periood, kus saab käia ja teha ning teineteist avastada. Reisidest on meeldejäävaim ilmselt Islandi külastus. Juunikuus Jäälaguunis hulpimine on meil mõlemal mälupilti jäänud.
Mingil hetkel satub Timo üha sagedamini okidoki.ee lehele koerakutsikaid vaatama. Sobiva isendi leidmine aga polnud üldse kerge. Tänu Mariti töökaaslasele avastasime sellise tõu nagu Romaana veekoer ja juba varsti oli meil koerabeebi majas.
Järgmiseks pikemaks reisiks planeerisime Ameerika lääneranniku avastamise. Reisi ajal vaevas Maritit kerge tervisemure, mis ta arvas olevat tingitud ajavahest. Koju jõudes aga selgus, et koerabeebi ei jää ainukeseks beebiks meie kodus.
Märtsist alates hakkasime tegelema suurema elukoha otsimisega - vaeva ja aega võttis, aga lõpuks saime oma kodu kätte. 2017. a septembris sündis Aurora. Pärast lapse sündi oleme endi hinnangul elanud üsna tavapärast noore pere elu. Meie jaoks uus ja huvitav, kuid ka väljakutsuv. Samas suurt armastust täis.
“Kui Timo ühele põlvele laskus, siis oli Maritil jalas ainult üks püksisäär”
Meil on kombeks tähistada oma tähtpäeva, mis on siis 16. novembril. Eks Marit lootis salamisi igal aastapäeval sõrmust saada, kuid restoranis seda ettepanekut ei tulnud kunagi. 2019. aasta 6. augustil palus Timo Mariti kätt kodus. Timo oli selleks hetkeks juba päris närvis ja ta ei jõudnud ära oodata kuniks Marit riietub. Kui Timo ühele põlvele laskus, siis oli Maritil jalas ainult üks püksisäär.
Timo Mariti silmade läbi
Timo on ilmselt üks chillimaid inimesi, kellega sa oma eluteel kohtud. Üks kadestamisväärsemaid omadusi on tal see, et ta võtab kõiki sellisena nagu nad on.
“Timo võtab kõiki sellisena nagu nad on..”
Ta ei püüa kedagi muuta ega eelda, et inimesed mõistavad maailma nagu ta ise. Ja kui on mingi olukord, mida ta muuta ei saa, siis ei raiska ta ka oma energiat selle peale. Ta ärritub väga harva. Ilmselt tema vaba ja teisi aktsepteeriv olek muudab ta nii paljudele sümpaatseks-temaga on hea lihtne suhelda ja tema seltskonnas ei ole kunagi ebamugav olla. No ja muidugi on ta ka kenake. Timo on laia silmaringiga: eriti lai on ta silmaring spordialade tundmises. Motosport on muidugi number 1- kõiki sõitjad, võistluste reegleid ja ka kommentaatoreid ta teab ja tunneb.
Timo on väga südamlik ja heatahtlik inimene. Samas ka hästi kinnine. Mis tähendab, et tema tundmaõppimine võib aega võtta. Kuid kuna see on nii meeldiv protsess, siis sellest pole midagi, et see nii pikk on. Timo laadset isa tahab endale ilmselt iga laps- ta on väga mänguline ja lõbus ning valmis oma heitliku meelega tütre nimel kõike tegema. Timo kaaslase/kaasana on samuti väga kadestamisväärne. Ta on ka selles suhtes väga mänguline ja lõbus. Kuid samas on olemas see turvatunne ja kindlus, et kõik on hästi. Koos on lihtsalt nii hea olla.
Marit Timo silmade läbi
Koosoldud seitsmele aastale tagasi mõeldes, olen ma väga õnnelik, et teda kohtasin.
Mulle meeldib tema juures see, et ta on rahutu hing.
Kohapeal tatsumine ja mitte midagi tegemine talle ei sobi. Mina ise olen selline optimeerija, et võiks võimalikult vähe asju teha, Marit on selle täielik vastand.
Telekat vaadates või midagi lugedes, tuleb talle kohe pähe mõtteid, mida järgmiseks ette võtta. Näide: Seriaal SYKE. On vaadanud paar episoodi ja kohe mõte Soome reisile minna. Või siis AK-s näitab, et mingi näitus tuleb, juba vaatab Marit KUMU lahtiolekuaegu. Kui ei oleks temasugust inimest mu kõrval, ei käiks ma vist kusagil ja nii paljud põnevad kohad ja sündmused jääksid avastamata.
“Kui ei oleks temasugust inimest mu kõrval, ei käiks ma vist kusagil”
Vahepeal on tunne, et ta on vale suuna oma karjääris võtnud. Tema lõhnatajuga võiks vabalt maalima parim sommeljee olla. Kui külmkapis midagi halvaks on minemas, siis tunneb ta selle kohe ära jne. Lõhn reedab nii mõnegi toimunud sündmuse…
Laulda ja tantsida me kumbki ei oska eriti, aga olen lausa kade tema kunstiande üle. Ta oskab väga hästi maalida ja joonistada.
Köögitoimetustel päris Gordon Ramsey pole, aga kui retsept on ees, siis maitsevad toidud hästi. Väga püüdlikult ajab näpuga järge retseptides, et toit tuleks täpselt selline nagu kirjas.
Marit on väga kohusetundlik. Kõikides oma tööasjades ja ka kodustes toimetustes. Tema huumorimeel on algusest peale mulle sobinud, kuigi peab tunnistama, et mida aega edasi, seda paremad naljad on tulema hakanud.
Marit on super ema. Aurora kasvatamisega seonduvalt tal süütenöör väga pikk, kuigi muidu on ta pigem kärsitu loomuga. Kannatlikkust jagub ka pikemateks perioodideks.
