Ragne & Eduard | Talvepulmad Toosikannu Puhkekeskuses
1. Peatükk: Salapärane sõnum
See lugu sai alguse veidi enam kui kaks tuhat aastat pärast Kristuse sündi ühes Põhja-Euroopa alade hulka kuuluvas riigis, mis kannab nime Eesti. Ajal mil koroonapandeemia oli veel märgilise jõuga ning mõjutas suuresti ühiskonda hakkas üks lugu hargnema Tartu linnas. Meie loo peategelased Eduard ja Ragne olid selleks ajaks juba oma elu esimesed suuremad reisid selja taha jätnud ning taas kodumaale naasnud. Ragnel oli kogemustepagasis 1 aasta Rootsis ning 5 aastat Hollandis. Eduardil oli vastukaaluks pakkuda 1 aasta Saksamaal, 1 aasta Prantsusmaal ja 1 aasta Venemaal. Tõsi küll, mõne jaoks elavad nad tänapäevani kuskil välismaal, sest arvepidamine on juba sassi läinud ning kes see õieti jõuab nende kahega sammu pidada. Nende tegemiste üleskirjutamiseks tuleb aga panna kokku hoopis uus raamat, nii et jäägu need jutud järgmisteks kordadeks.
Tagantjärele vaadates on sellel lool on ka veel eriskummalisem taust, kui esmapilgul tundub ning millegi lõpp on teise algus. See suur ja pikk lugu, mida nüüd edasi lahti harutama asume sai alguse täpselt 2021. aasta 25. veebruaril kell 12.59, kui Ragne saatis Eduardile esmakordselt Facebook messengeris (oli kunagi ammu üks säärane asjaldis) sõnumi. Aga Ragnele endale teadmata lahkus just sama päeva hommikul igavikku Eduardi 90-aastane vanaema, kes oli Eduardile paljus eeskujuks ja kahtlemata ka tema sporditee kujundajaks. Selliste suurte elumuutvate sündmuste kattumiste valguses saab olla tunnistajaks sellele, kuidas eluring saab täis ning algab uus.
Tolles 25. veebruaril saadetud sõnumis aga seisis: „Tere, Eduard! Kirjutan sulle, sest otsin inimesi, kellega pilootgrupina läbida kõige esimest jüngerluskursust siinsamas Tartus. Mõtlesin nimede peale ja noored pakkusid sind.“ Mõistliku noorhärrana võttis Eduard päeva mõtlemiseks, esitas mõned täiendavad küsimused veel enne kui lõpliku vastuse andis.
Pulmafotograaf: Valdur Rosenvald | Rosenvald Photography
Pulmaisa: Herman & Kristel Jürgens
Pulmavideo: Matis Ottan
Ettevalmistuse koht: Verona Apartments
Tseremoonia koht: Paide Püha Risti kirik
Pulmakoht: Toosikannu Puhkekeskus
Pastor: Meego Remmel
Pruudi pulmameik: Janeli Kuusk
Pruudi pulmasoeng: Janeli Kuusk
Pruudikimp & pulmalilled: Liisu Lilled
Pulmasõrmused: Heikki Puhk
Pulmakutsed: Eliisa Ladva
Pulmatort: Eike Ülevain
Pulma catering: Toosikannu Puhkekeskus
2. Peatükk: Vaga vesi, sügav põhi
Ega ei teagi, kas igat kirjavahetust ja komakohta liiga pingsalt analüüsida tasubki, sest võib ju juhtuda, et loed sealt välja miskit, mida tegelikult ei olnudki. Aga siiski võib öelda, et meie kahe vahva peategelase lugu sai jätku, kui nad esimest korda kohtusid 8. märtsil 2021. aastal Tartus, Ragne juures, kus toimus esimene jüngerluskursuse kohtumine. Neid kohtumisi hakkas nüüd toimumagi üle nädala märtsi algusest kuni mai keskpaigani ning Eduardi ja Ragne kokkusaamised võisid toimuda turvalises, kuid samas vabas keskkonnas, et kõikvõimalike teemade üle arutleda (mis sest, et tegelikult oli ju põhiteemaks alati jüngerlus, aga kuidagi venisid need arutelud alati pikemaks ning juttu jagus ööni).
Jüngerluskursus kestis ning saadi järjest enam teineteist tundma ja rohkem sõpradeks. Et mitte jätta valet arusaama, siis nende kahe kokkusaamised piirdusid veel siiski jüngerluskursuse kohtumistega ning liigselt palju ei suheldud ka niisama. Niisiis mingeid märke veel ei olnud. Või siiski? Eks kui tähelepanelikult vaadata minevikku, siis 2021. aasta 19. aprillil kell 23.11 pärast üht järjekordset jüngerluskursuse kohtumist sai Eduard Ragnelt Facebooki messengeris sõnumi „Üpris random sulle aga Jumal ütles midagi väga spetsiifilist Sinu kaudu täna minu jaoks“. Eks igaüks peab ise mõtlema, mida sellest välja lugeda või mitte. Ka Eduardile jäi see saladuseks, võib-olla ainult Ragne ise teab, mis selle lause taga peitus. Jäägu see aga praeguseks sinna.
2021 aasta 16. august oli märgiline päev, sest see oli esimene teadaolevalt kirjalikult registreeritud hetk, kui Ragne kutsus Eduardit kui „Eedu“ ning kirjutas talle Facebooki messengeris: „Hei, Eedu! Mis sa neljapäeval teed?“ Ragne oli kaasamas Eduardit 3D koguduse Võimaluste Festivalile, kus nad lõpuks ka üheskoos seminari läbi viisid. Seminar oli edukas. (Nüüd ütleks Ragne vast selle kohta isegi „Eedukas“, sest see on omadussõna, mille Ragne on seoses Eeduga ise leiutanud.) Võib-olla oli ka märgiline 18. augusti Eduardi sõnum „Jap“, millele vastates Ragne nende omavahelises vestluses esimest korda „südame emotikoni“ kasutas. Sellest hoolimata olid meie kaks tegelast siiski vaid sõbrad, kes isegi väga palju ei suhelnud kuni uue õppeaasta alguseni, kui mõlemad kohtusid taas Agape kohviku üritustel.
3. Peatükk: Agape ajastu algus
Üheks üritusteks sai Leedu reis, 1.– 4. oktoober 2021. Üheskoos mindi grupile koolide tõttu pisut hiljem minivaniga järele. Koos grupiga käidi konverentsil, Leedus veepargis, Vilniuse teletornis ja Lätist läbi sõites ka Riia loomaaias. Aga nimelt veepargi juhtumiste tõttu, paluti Ragne ühte autodest juhtima ja temale kaardilugejaks suunati Eduard. Eduardil olid esialgu küll juba selge plaan ja kujutelu, kuidas teises autos koos kaassemudega kodu poole sõita, kuid teiste juhtide veenmisel Eduard siiski nõustus olema kaardilugejaks.
Tagasiteel tagumise pingi rahvas enamasti magas või neil olid omad jutud, kuid Eduard ja Ragne jäid taaskord pikalt elust rääkima. Kuigi peab mainima, et siinkohal rääkis Eduard siiski tunduvalt rohkem. Ragne väsis pärast paari tundi kuulamist ja küsimist ära ning sai aru, et sõber Eduard tahab vaid endast kõneleda ja ise ühtegi küsimust ei küsi. Ragne jäi tükiks ajaks vait ning nautis lihtsalt muusikat. Pärast tunnikest Eduard hakkas vaikselt ka Ragne kohta uurima ning juttu jätkus reisi lõpuni. Muu seas räägiti ka sellest, missugune võiks tulevikus enda kodu olla.
Agape ürituste seeriad olid alles hooaega alustamas. Üks nendest tegemistest, kuhu meie mõlemaid peategelasi kaasati, oli oktoobris alanud Alfa kursus – iga kolmapäeva õhtu seitse nädalat järjest. Eduard ja Ragne olid selleks ajaks juba üksteist rohkem nägema hakanud. Koos rohkemate sõpradega tehti filmiõhtuid või käidi lauamängu õhtutel Agapes ja isegi mängupaarina koos Aliases võitnud. Sellele lisaks osalesid nad ka Ruut koguduse võrkpallimängudel.
1. oktoobril kirjutas Eduard Ragnele messengeri sõnumi: “Hommik! Kuule huvi pärast küsin: sa täna Tallinnas, eks? Mul oli üks pakkumine, mõtlesin, et sulle vb isegi pakuks huvi.” Eduard nimelt kutsus Ragne enda ema kontserdile “Tango kontsert La Paloma” Estonia Teatri Kammersaali. Vestluse käigus selgus, et Eduard oleks Ragnele pileti andnud ja teda üksi sinna saatnud. Kontserdi minekut arutades otsustasid, et mõlemad lähevad. See oli nende esimene ühine kahekesi kontserdile minek.
Alfa kursus aga jätkus. Eduard oskas end pea iga kolmapäeva õhtu koju saamiseks Ragne auto peale end smuugeldada. Tihti jäädi autosse nii kauaks rääkima, et Ragne korterikaaslane hakkas muret tundma, miks juba koju pole tuldud.
Saatuslikuks sai kolmapäev, 3. novembri Alfast kojuviimine, kus Ragne tegi Eduardile väljakutse: lahkuda autost ilma nalja tegemata. Millegipärast hakkas Eduard selle peale kangesti nihelema. Kuidagi alustas Eduard suhete teemat, pärides, miks Ragne arvab, et ta veel vallaline on (kristlaskonnas on 29-aastased enamasti juba abielus?!). Ühel hetkel mõlemad küsisid teiselt kirjeldust, et missugune see inimene võiks olla, kellega lõpuks suhtesse astuda, mis motiveeriks neid nauditavat iseseisva ja vallalise põlve ära andma. Ragne sai sel hetkel aru, et mees, keda ta nüüd kirjeldama hakkab, on Eduardi-sarnane. Kiiresti tuli neid omadusi loetleda nii, et kuulaja aru ei saaks. Eduard hakkas sama küsimuse peale aga veel kõvemini vängerdama – tema ebamugavustunnet oli terve auto täis. Lõpuks pärast enda kogumist ütles ta aga otse: “Minu ja sinu duo võiks tegelikult päris hästi toimida,” ning nende sõnade järel astus ta autost välja.
Ragne oli koju jõudnud. Kell oli täpselt 3:28 hommikul, kui ta sai Eduardilt sõnumi: “Sa vōid vist enda autost leida ühe kinnise karbi tatrapajarooga”. “Mis tatrapada?” mõtles Ragne, “nii palju muud on nüüd õhku visatud.” Tatraroa teemast mindi kiiresti edasi, aga jutt läks tagasi julgele duo-teemale, kus Eduard selgitas enda väljaöeldut lähemalt. Seevastu meie naispeategelane ei soovinud see hetk kirja teel enda mõtteid avaldada ja soovis, et mees konkreetselt märku annaks, mis ta edasi soovib. Seepärast kirjutas Ragne: “Vb siis peaksid välja kutsuma, et teada, mis vastaksin?” Eduard küll vastas: “Ah, sa oled ka ikka kange,” kuid seejärel kutsus välja juba järgmine päev. Kokku saigi lepitud 4. november Werneri ees kell 21:30.
PS! Tatraroa leidis Ragne korterikaaslane paar nädalat hiljem siiski auto kõrvalistme pingi alt ning küsis suure üllatusega, mis see küll olla võiks. Ragne hakkas kõva häälega naerma…
4. Peatükk: Esimesed läbirääkimised
Eduard oli endale mitteomaselt juba Werneri ees ootamas enne kui Ragne sinna endale omaselt varem kohale jõudis. Koos mindi sisse ja mõlemad tellisid teed. Eduard hakkas enda tee eest maksma, aga siis ütles: “Sa maksad enda tee eest ise, eks?” Ragnel polnud vahet, kuidas makstakse, oleks võinud ka kõik ise maksta, aga selline vastamine pani kohe algusele väikese põntsu. Eduard seevastu ühelt poolt soovis juba alguses vältida olukorda, kus rahanappuse tõttu mõni kohting peaks ära jääma, sest ega tudengina finantsiliselt polnud ju priisata. Teisalt teadis Eduard ka Ragne tahet olla iseseisev, kuid ju siis tol hetkel sai olukorda valesti loetud. Olgu öeldud, mõlemad maksidki oma tee eest ise. Kuna Ragnele meeldib teed juua nii, et ei kõrveta, siis oma topsikule ta kaant ei võtnud - seda ta kahetses päris paar tundi pärast ostu.
Mindi jalutama. Ragne vajas, et Eduard küsiks tema arvamust. Leedu autosõidu ajal Eduard tegelikku huvi ei näidanud, kuid kas nüüd ta siiski küsib? Esimene poolteist tundi oli kindlasti ainult soojendus, räägiti kõigest, aga mitte elevandist endast. Ühel hetkel Ragne ütles üle: “Kui sa tahad teada, mis ma asjast arvan, siis sa pead küsima.” Ja nii see vestlus leidis üles temaatilise jutuotsa ning vestlus jätkus tundideks, samal ajal jõuti Tartu erinevad linnaosad läbi jalutada. Ühel hetkel kui jõuti rongijaama lähedale, hakkas kõvasti sadama. Kell oli juba kuskil üle südaöö. Jutt tundus aga veel pooleli olevat. Eduard pakkus, et minna veel Agape ruumidesse sooja otsima ning seal jutud lõpuni rääkida.
Agapest leidsid noored endale head kakaod, sinised diivanis istumiseks (mõlemad vastakuti) ning ühe vahva ananassi mustriga palli. Ära oli räägitud, kas viis aastat vanusevahe oleks määrav, kas mõlemad oleks mingi eluetapi nõus elama välismaal, milline peaks abielu olema... Ei tasu imestada teema valikuid, sest kumbki ei soovinud suhtega lihtsalt alustada. Mõlemad olid sama meelt, et ainult siis tasub suhet alustada, kui sellel on potentsiaali abieluks. Õigusteaduse tudengi Eduardi järgi nimetavad nad seda vestlust endiselt “lepingueelseteks eelläbirääkimisteks”. Aruteluks kasutati ananassipalli, mida rääkija siis enda mõtteid jagades hoidis enda käes ja kui aeg oli teisel rääkida, siis viskas palli teisele.
Nii möödusid tunnid ka Agapes. Eduard tundis, et juba nii palju on sellesse vestlusesse panustatud ja pakkus, et võikski siis suhet alustada. Ragne vajas veel veenmist. Tal oli teooria: kõik suhted on võimalik tööle panna, kelle iganes vahel, aga vahe on see, kas loomulikku klikki on 70% ja tööd peab tegema 30% või on klikki 30% ja 70% peab tööd tegema. Tööd peab igal juhul tegema, aga kui suhte töö peale läheb nii palju aega, siis abielu ei jõuagi äkki enda eesmärgini – luua head ka väljapoole kahte inimest. Koos otsiti vastust, kui palju arvavad nad endal loomulikku klikki olevat. See protsent jäägu hetkel avaldamata, kuid praeguseid olusid arvestades, võib aimata, et see jäi üle 50%.
Läbirääkimised olid edukad. Eduard ja Ragne otsustasid, et nendest saab paar. Sealsamas sai ka selgeks, et nad hoiavad seda alguses veel ainult enda teada. Nii on mõlemal aega esmalt üksteiselt küsimusi küsida ja üksteist tundma õppida, enne kui teised oma küsimustega tulevad.
Esimene ametlik kohting, mille Eduard korraldas, oli 4. detsembril 2021 Tartu Vanemuises “Don Giovanni” etenduse külastamisega. Pärast kutsus Eduard tüdruksõbra esimest korda endale külla. Legend räägib, et tal olevat terve päev kulunud, et poissmeeste korter koristada ja õhtusöögivalmis sättida: kardinatest sai laudlina, kitarrist sai seinakaunistus, mööbel sai täiesti ringi tõstetud ja isegi küünlad said ostetud. (Korteri korrasoleku järgi sai Eduardi korterikaaslane aru, et seal on keegi kolmas on seal vist käinud, tõenäoliselt naine.)
Vaikselt hakkasid sõbrad nende ümber asjast kuulma. Kuskilt sai asjast aimu ka Ragne õde, kes lubas veel saladust hoida, aga kibedasti noolis, millal uut sõpra perele tutvustatakse.
Eduardi sünnipäev on 4. veebruaril. Kuna Eduard otsustas, et ta ei viitsi pidu korraldada, siis Ragne mõtles, et hea tüdruksõbrana ta sooviks seda salaja siiski teha. Kuigi Ragne polnud veel kohtunud Eduardi perega ega teadnud ta trennikaaslasi, siis koos ühise sõbraga üks hea pralle siiski kokku pandi. Üllatussünnipäevale jõudes imestas Eduard igasse ilmakaarde, kes kõik kohale olid tulnud. See oli väärikas 25. eluaasta saabumine! (See oli ka esimene kord kui kohtusid Ragne ja Eduardi vaid veidi vanem õde.)
Perekondadega tutvumine võttis aega. Ragne perega kohtuti esimest korda 6. märtsil, kus ta ütles: “Ma võtan õepoja sünnipäevale sõbra kaasa.” Nimelt Eduard ja Ragne õepoeg olid mõlemad õigusteaduse tudengid ja seetõttu tundus hea lüke. Eduard meeldis Ragne perele koheselt ning juba järgmine kord küsis vennatütar Ragnelt: “Aga miks sa üksi tulid, kus sinu mees on?” Eduardi perega kohtuti umbes kuu aega hiljem, 17.aprillil.
Tuli Eduardi kord midagi pruudi sünnipäevaks mõelda. Ka tema korraldas üllatuse - 14. juulil 2022. Tüdruksõbra 30. juubeli tähistamiseks kogus ta kokku ligi 50 sõpra, kellega koos nad kinkisid juubilarile elektrilise tõukeratta, millest sünnipäevaline oli juba kaua aega rääkinud. Eduard oli mõne ajaga õppinud, kui olulised on Ragne jaoks tema õe ja venna lapsed. Kingi isikulisemaks kujunduseks paluski ta lastel pakendile joonistada. Aga see pole veel kõik. Eduard on põhjalik ja läbimõtlev hing. Isiklikuks sünnipäevakingiks andis ta Ragnele paberi, kus kirjas “Pakkumine. Tallinn → Hamburg → Amsterdam → Pariis → Bordeaux”. Koos otsustati, et augustikuu veedavad nad sellel marsuudil.
5. Peatükk: Naitumise lubadus
Reedel 14. oktoobril 2022 oli üks kahtlane sündmus. Nimelt Google Mapsist nägi Ragne, et Eduard on ilma temata Põltsamaal (nad olid üksteisele enda asukohti jaganud juba mitu kuud). Miks on Eduard Põltsamaal? Miks ta sõnumitele ei vasta? Vaatamata neile küsimustele otsustas Ragne, et ta ei sega end asjasse enne kui mees ise sellest räägib.
Samal ajal Põltsamaal. Loosse olid segatud ka sõbrad Jürgensid, kes Eduardile hilisest õhtutunnist hoolimata Tartus auto laenasid ning teda äsja poest ostetud lati vorstiga varustasid. Ragne isa ju ootas ning midagi oli tarvis kaasa viia. Enam polnud miskit muud kui seada sõidusuund potentsiaalse äia juurde. Eduardi õnneks oli ülejäänud pere saunas ning nagu tellitult kohtus maja hoovi peal tüdruksõbra isa. Tulevane äi kutsus Eduardi tuppa, kus viimane ulatas külakostiks kaasa võetud lati vorsti. Ragne isa pakkus kohvi ja hakkas neile mõlemale mõned võileibu valmistama ning sinna juurde lahendati kahepeale ära ka see vorstijupp. Eduard rääkis naisevõtu plaanist, küsis ametlikult pruudi kätt. Olevat olnud soe vestlus. Äi andis tarkusesõnu, et mehel peab ikka töö olema, et pere üleval pidada ja muud taolist. Mõlemad olid külaskäiguga meeldivalt rahul.
Laupäev, 15. oktoober. Ragnel oli pikk nädal seljataga: lisatöö GoWorkABitis, Tallinna Ülikooli loengud, podcasti salvestamised jne. Ragne tuli loengust otse Tartu poole. Nad olid rääkinud Eduardiga, et saavad kokku Agapes, kuna Ruudu jaoks on vaja toolid paika tõsta. Aga nii see päris polnud..
Ragne pargib auto Agape juurde ja jõuab Agape välisukseni. See on lahti. Sellel kellaajal on see tavaliselt kinni. Ta astub edasi ja näeb... Eduard! Triiksärgis ja vestis, kitarr käes ruumi teises otsas. Ragne paneb mantli ära ja tuleb lähemale. Märkab roosiõisi, küünlaid. Eduard hakkab laulma. Asi kipub kahtlaselt eriliseks. Eduard laulab teise laulu. Laul lõppeb, Eduard sammub Ragne poole, langeb ühele põlvele ja küsib enda meheliku häälega: “Ragne Kivimets, kas sa tuled mulle naiseks?” Ragne peast käivad kiiresti mõtted, kas nüüd tohiks nalja teha, aga et mehe vastu võimalikult hea olla, vastab ta hoopis kiiresti: “Muidugi!” (Tõesti, “jah”-sõna pole Eduard veel kordagi saanud). Juba hüppavad väiksest ruumist välja mõned sõbrad koos õhupallidega ja õnnitlussoovidega. Kiiresti läheb pildistamiseks, söömiseks ja pakutakse juba kuupäevi, millal pulmad teha.
Millal siis pulmad? Nädal pärast kihlust läks tõsiseks aruteluks. Kuna õhus oli veel küsimus, kas Eduard võiks saada märts-juuli 2023 praktikale Berliini. Kaaluti pulmad teha augustis pärast Berliini. Kaaluti pulmad teha veebruaris enne Berliini. Kuigi Eduard tagasihoidlikult mõõtis enda võimaluse Berliini praktikaks valitud saada õhukeseks, siis Ragne oli kindel, et sellise kaliibriga meest nad teist ei leia. Otsustatigi pulmad teha veebruaris, välistati EV aastapäev, kergejõustiku Eesti meistrivõistluste nädalavahetus ja jäädi 11.veebruari peale.
Aeg oli kohtuda ka paari vanematel. Ämmade ja äiade omavaheline kohtumine toimus 1.detsembril 2022 Tallinnas Eduardi vanemate lahkel vastuvõtmisel. Omavahel leiti ühiseid teemasid väga kiiresti.
6. Peatükk: Suur Õhtusöök (pulm)
Paide, 11. Veebruar 2023, kell 14:30. Külalised, kes on kokku tulnud üle Eesti, lennanud kohale Hollandist ja Saksamaalt, ootavad elevusega pruudi saabumist. Muusikud hakkavad mängima, uksed avanevad…. ja kõik see on veel meie igaühe mälupildis.
“Meil on hea meel, et oled jõudnud täna Toosikannule, meie lugu tunnistama, sellele kaasa elama ja jõudnud ka selle pika loo lõpuni lugeda. Meie soov pulmapeol on, et tutvud selle vahva sõpruskonnaga ja perekonnaga, keda me ise nii kalliks peame. Naudi ja tähista tänast koos meiega ja seda tagasi hoidmata!”
7. Peatükk: Pikem autosõit
1. veebruaril asub noorpaar pulmareisile Tenerifele. Kui nad Eestisse tagasi saabuvad 23. veebruaril, siis on paar päeva kõige vajaliku pakkimiseks ilusasse punasesse Škodasse, et asuda 18-tunnisele autosõidule Berliini järgmiseks viieks kuuks... Näeme siis jälle augustis, tõenäoliselt Tartus!
