Kadi & Eric | Kordumatud pulmad Leigo Talus ja Tartus
Lugu sellest, kuidas kaks erinevast maailmast "kassi" üksteist leidsid.
Mõned aastad tagasi oli Kadi jõudnud selle hetkeni elus, et Tartusse ülikooli minna. Ta valis oma erialaks inglise keele ja kirjanduse ning mõtles üheks oma vabaaineks valida IT eriala aine. Miks mitte? Üks asi, millega ta ei arvestanud, oli see, et aine oli mõeldud IT magistri tudengitele ja soovitus, et veidi võiks osata Pythoni keelt tähendas tegelikult seda, et programmeerida peaks oskama juba päris heal tasemel.
Mida tegi Kadi selles olukorras? Läks masinnägemisega tegelevasse IT laborisse tööle.
Pulmafotograaf: Valdur Rosenvald | Rosenvald Photography
Tseremoonia koht: Tartu Salemi kirik
Peokoht: Leigo talu
Pastor: Veikko Võsu
Pruudi pulmameik: MU by MA
Pruudi pulmasoeng: Merje Kravtšuk
Pruudikimp & pulmalilled: Anneli Tombak
Dekoreerija & florist: Amanda Eigi ja meeskond
Pruudi pulmakleit: Veronique
Peigmehe pulmaülikond: Suitsupply
Pulmatort: Gustav
Pulma catering: Leigo talu
Pulmabänd/ansambel: Lauri Lehtsaar & Linda Kanter
Muusika tseremoonial: Joonas Alvre & bänd
DJ: Lauri Lehtsaar
Siinkohal jõuab loosse Eric. Tema oli üks kogenenumaid liikmeid selles laboris ning teiste patsiga poiste seas üllatavalt vaba ja rõõmsameelne. Nii need kaks siis hakkasidki suhtlema. Alguses teine teisel pool teetassi, et viilida töötamisest kõrvale, seejärel Kadi kodutöid lahendades, siis juba niisama vabadel hetkedel Messengeris oma mõtteid jagades. Jõuludeks oli juba raske neid kahte oma telefonidest eemale saada ning kõik ümberringi nägid nende suuri naeratusi iga kord kui telefon jälle ding tegi.
Nende huvid langesid kokku. Mõlemad armastasid talve ja lumelauasõitu, mõlemad nautisid lauamänge ja arvutimänge, nad naersid samade naljade üle ja nende jututeemadel justkui polnudki lõppu.
Sellegipoolest olid need kaks vaid sõbrad, sest Kadi oli kristlane ja Eric ei olnud. Kadi oli lausa öelnud, et Eric oleks ideaalne mees, kui ta vaid oleks kristlane. Nõnda jõudis kätte jaanuari lõpp. Oli otsuste tegemiste aeg. Läbi valu sai öeldud „ei“, millele järgnes pisarates „jah“.
Eric oli seisnud läbi selle kõige Kadi kõrval, oodates ja lootes, et seesama selgus, mis oli olnud temas, võiks jõuda ka Kadisse. Nõnda jõudsid need kaks oma esimeste ühiste sammudeni ja ootamatult sai täis terve aasta nende suhte algusest.
Tuli Koroona. Kui kõik teised peitsid ennast hirmunult kodudesse, siis need kaks olid nii armunud kui sai armunud olla. Ühel päikselisel kevadpäeval otsustasid nad lõpuks kodust välja astuda ning mööda porist Emajõe kallast allavoolu jalutada. Kui nad olid lõpuks leidnud kõige romantilisema oksa, mis ulatus välja Emajõe kohale, ning Kadi oli mõtetes Jumalat kiitnud kõige ilusa eest terves maailmas, võttis närvis Eric ettevaatlikult taskust sõrmuse. „Tead mida, kas sa tuleksid mulle naiseks?“