Parimad pulmafotod 2025 | Pulmafotograaf Valdur Rosenvald
Istun oma kodukontori laua taga ja käin veel viimast korda pulmafotod läbi, et need pruutpaarile üle anda.
867 õnnestunud pilti, isegi rohkem kui tavaliselt, ilusad, blogivääriline materjal. Pulmad on üks kord elus sündmus, see peaks olema parim kogemus pruutpaari jaoks. Kogu protsess peab olema läbi mõeldud.
Sirvin pilte edasi, aga äkitselt tabab mind üks häiriv mõte. Kus on suur ühispilt? Tegime selle pulmas, aga praegu seda ei ole. Proovin seda leida, aga tunnen, kuidas mul kurk kuivaks tõmbab. Ma ei leia mitmeid grupifotosid.
Olen ärevil, aga õnneks mul ju backup teistel ketastel. Ühendan kiiresti tagavara kõvakettad ja pilte pole seal ka. Karm reaalsus jõuab kohale.
“Minu suurim hirm on saanud tõeks.”
Minu suurim hirm on saanud tõeks. Olen kaotanud pulmafotod.
Uurisin lähemalt, mis osade pulmafotodega juhtus. Selgus, et Canoni kaamera tekitab teatud juhul uued kaustad fotode jaoks, kui mälukaarte vahetan. Kuna peamises kaustas oli pilte nii palju, siis ma ei märganud kopeerides, et mingi osa fotodest olid teises kaustas.
Kuidas pruutpaar reageeris? Nad olid VÄGA pettunud. Pruut kirjutas, et “Pulmapiltide kaotamine on tõenäoliselt suurim viga, mida üks fotograaf teha saab.” ja olen temaga väga nõus.
Enda arvates olin teinud nii palju, et taolisi vigu vältida - kahele mälukaardile salvestamine, mitmekordsed backupid erinevates lokatsioonides, turvaline cloud tagavara internetis…
Seda viga ei taha ma enam kunagi teha. Pulma meelespeasse läks punkt: “Vaadata, kas viimase foto nr ja fotofailide koguarv klapib”. Kui seda teen, siis võin olla edaspidi kindel, et kõik fotod on kaamerast kopeeritud.
Sellistel hetkel saan aru, kui suur vastutus mul pulmafotograafina tegelikult on. Läbi ebaõnnestumise tuleb kogemus, mis teeb mind paremaks. Õpin sellest.
…aga.
Isegi kui riske pulmafotograafias on palju, siis olen väga tänulik iga võimaluse eest. Jäädvustada inimeste elu kõige erilisemaid päevi.
Siin on 2025. aasta parimad palad. Naudi!
