Kersti ja Kait tutvusid 2011. aasta 12. augusti varahommikul Tallinna vanalinna populaarse meelelahutusasutuse riietehoius. Noor ja uljas Kait, olles äsja lõpetanud ülikooli, oli 2011. aasta suvel aktiivselt noorust nautimas ning ega ka 11. augusti õhtupoolik teistest erinenud. Kaidul polnud aga aimugi, et soe suveõhtu ja varahommik selliseid pöördeid võtmas on. Juba esimesel kohtumisel oli selge, et tegemist on kahe tugeva isiksusega, sest kohe esimestel elulistel diskussioonidel hakkasid mõlema isiksuseomadused esile kerkima.

Toimus ka esimene vaidlus, kuid muretsemiseks polnud põhjust, sest noored otsustasid ühiselt järgmises baaris tantsuõhtust kurnatuid jalgu puhata ja värskendavat kokteili nautida. Muideks! Esimese joogi tegi Kersti Kaidule välja. Tol õhtul püüdis noormees neiult saada esimese suudluse, kuid edutult. See oli hea näitaja, mis tekitas Kaidus aga üha rohkem Kersti vastu huvi. "

"Esimene kohtamine toimus mõned päevad hiljem AHHAA Teaduskeskuses saades osa “Dialoog pimeduses” näitusest, kus klassikalises mõttes teistele meie vahel “näha” ei olnud midagi.

Meie armumisaeg jäi sügisesse, mille tõttu on sügisesel aastaajal meie suhte jaoks eriline tähendus: puudelt langevad kollakas-pruunid lehed viivad mind automaatselt tagasi meie jalutuskäikudele, eriti aga Keila-Joa parki, kus Kersti pruunikad silmad, brünetid juuksed ja mahe naeratus mind jalust rabasid."(Kait)

"Kait kütkestas mind sellega, et ta oli teistest lihtsalt nii erinev. Julge, otsekohane ja positiivse eluhoiakuga, põnevate hobidega (muusika, tantsimine, bänd, koorilaul) ning need taevasinised silmad... Esimestest hetkedest oli tunda, et tegemist on väga hästi kasvatatud ja vägagi väärika noormehega- olin võlutud." (Kersti)

"Elus juhtuvad parimad asjad tihtipeale ootamatult nii nagu meie vahel tekkinud suur armumine ja tugev side, seda enam, et me kumbki otseselt püsisuhet ei otsinud. Kindel on aga see, et me mõlemad olime teineteiseks valmis ja otsustasime sellel muinasjutulisel tundel edasi arenenda." (Kait)

"Kuna ühiselt veedetud aega tuli aina rohkem juurde ja teineteiseta üks hetk enam ei saanud, oli selge, et sammume eluteel edaspidi käsikäes." (Kersti)

Suure armumise ajal pidi Kait ajateenistusse minema, mis peale esimest koosoldud kuud meie teekonna ajutiselt 8 kuuks lahku viis.

"Kurb oli temast lahkuda, aga lohutas see, et ajateenistus möödus Tallinnas Rahumäel Vahipataljonis ja saime üksteist igal pühapäeval näha. Nii ma siis käisin kaks kuud igal pühapäeval oma rohelise kallima juures, kus iga ühine hetk oli kingituseks. " (Kersti)

"Kaidu ajateenistuse ajal halvenes minu isa tervis ja kahjuks ei läinud enam kaua kuni ta suri. See oli esimene raske katsumus meie ühisel teel ja tänu Kaidule sain leinaga kuidagi hakkama. Tema oli see, kes minuga kaks aastat igal nädalal isa haual käis, alati mind toetades." (Kersti)

"Pärast Kaidu ajateenistust kolisime kokku. Olime selleks ajaks aasta aega suhtes olnud. Ma ütleksin, et meie kooselu kulges juba esimesest hetkest väga kenasti. Suudame üksteisega hästi arvestada ja vajadusel üksteisele oma aega anda. Kait üllatas mind meie kooselu alguses tihti suurepärase kokakunstiga ja sellega, et tema jaoks ei ole naiste ja meeste tööd. Kodu koristame koos ja kui on vaja pesu kuivama panna, siis on ta mulle alati abiks. Tean, et selliseid mehi palju pole ja olen väga tänulik, et minu mees just selline on. Elu kulges omas rütmist, käisime tööl, tegelesime erinevate hobidega (spa-puhkused, restoranide külastused, looduses viibimine, reisimine, sport). " (Kersti)

"Meie tutvumise ajal töötasin ma kohvikus ja omasin ainult keskharidust. Kait motiveeris mind väga palju elus edasi liikuma. Vahetasin töökohta, astusin ülikooli ja autokooli. Kait ise planeeris ka haridustee jätkamist." (Kersti)

Poolteist aastat peale kaitseväeteenistust jätkas Kait oma õpinguid Inglismaal, Birminghamis, ning aasta võõrsil pani taaskord suhte proovile.

"Minu jaoks oli väga raske aeg, kui Kait otsustas oma parima sõbraga minna Inglismaale magistrikraadi omandada. Üks aasta eraldi tundus minu jaoks maailmalõpuna." (Kersti)

"Oma teekonnal oleme kogenud väga kauneid ühiseid hetki kui ka keerulisemaid momente. Esmapilgul kaks väga erinevat isikut on aastatega oma erinevusi suhte rikastamiseks kasutanud ning teineteises uusi külgi avanud. Kersti on minus tugevdanud enesekindlust ja näidanud noormehele valgust teekonnal kasvamast poisist meheks." (Kait)

"Kuna oleme mõlemad tulemärgid (Lõvi Kait ja Jäär Kersti) siis algusaegadel oli "nurkade" lihvimist ikka omajagu. " (Kersti)

Ajaga oleme õppinud üksteist armastama sellisena nagu oleme. Meid seob aktiivne eluviis, põnevad hobid (taliujumine, mäesuusatamine), sarnane maailmavaade, kirg ning suur armastus ja austus üksteise vastu.

"Minu elu kõige ilusam päev oli see kui Kait mind Lapimaa püstkojas oma naiseks palus. Nutsin elus esimest korda lahinal rõõmust, minu süda pulbitses. Kait on alati olnud mees, keda oma abikaasana näen, temas on rüütellikkus, mida tänapäeval enam tihti ei kohta. Tean, et temast saab ka suurepärane isa meie peagi sündivale esiklapsele. Olen iga päev tänulik selle eest, et üksteist leidsime. Kait on minu armastus ja parim sõber ning ma ei jõua ära oodata, et temaga oma ülejäänud elu veeta." (Kersti)

"Kersti on minu esimene pruut, minu kõige usaldusväärsem ja lähedasem inimene, kellega ühine kooselu on minu suurim kingitus ja rõõm, mille üle olen väga tänulik. Tean, et üheskoos oleme kõigeks võimelised ning meid ootab ees ilus kooselu." (Kait)

Sulle võib samuti meeldida