Karli ja Helena lugu on üks korralik seiklus oma tõusude ja mõõnade, raskuste ning kõrgustega. Saa osa armastuse loost, mis viib Sind Keenia džunglitest, elevantidest ja kaelkirjakutest Eesti sügisesse muinasjutumetsa.

Kõige selle keskel näed kahe noore inimese armastuse lugu.

Armumine, ilu ja valu, young love ja happy ending.

Pulmafotograaf: Valdur Rosenvald | Rosenvald Photography

Pulmavideo: Helari Saaremäe

Pulmaisa: Kristjan Nurme

Pastor: Leho Paldre

Pulmakoht: Aida peosaal

Tseremooniakoht: Äksi kirik

Pruudi pulmameik: Kristel Raavik

Pruudi pulmasoeng:  Elo Õun

Pruudikimp & pulmalilled: Lisanna Unt

Dekoreerija & florist: Helena Kilp & Lisanna Unt

Pruudi pulmakleit: Helena Kilp & Liia Kilp

Pulmasõrmused: City Gold

Pulmatort: Õie Pritson

Pulma catering: Maitseelamused

Pulmabänd/ansambel: Andrus Kasepuu & CO

Muusika tseremoonial: Geidi Kilp

“Meile meeldib käia matkamas juba meie suhte alguspäevadest. Meie esimesest võsaretkest, kus me eksprompt emajõe-äärsesse võssi sumpama läksime ning paljajalu läbi oja tatsasime, kahjuks fotograafilist jäädvustust pole. Selle eest sain sel õhtul oma südamedaamilt sms-i “Im totalli gonna märri ju van dei”, millele vastasin lakoonilise “Ootan!”, süda puperdas ja rõõmus oli olla. Whadddup.”

“Way back when. Nii me kutsume perioodi alates 9. detsember 2011, kui me lumisel öösel Aida bussipeatuses üksteisele ütlesime, kui armunud me oleme, kuni 21. detsember 2012, kui maailm lõppes.

Esimesed paar kuud me ei osanud üksteisega õieti rääkidagi. Mis teha, kui tunded on nii suured, et kõik juhtmed kokku jooksevad, we’ve all been there, right? Vähemalt niipalju vedas, et tunded olid vastastikused.

Armas mäletada, aga ei igatse, oli raske.”

Taaskäimine ja kaitsevägi

“Me teesklesime peale lahkuminekut, et teist inimest pole olemas, mis on vist halb strateegia kellestki üle saamiseks. Me ei näinud üksteist 14 kuud, ja siis sattusime 2014 aastal mõlemad ühele konverentsile. Nägemine šokeeris nii kõvasti, et nädal peale seda saime kokku, rääkisime paar tundi, ma luristasin nuttes öelda: “Ma ei taha elu sees kedagi teist”, mille peale Karl mind kaissu võttis ja ütles: “Kus sa nii kaua olid...”

Päris numps, eks? :D

Kohe peale üksteise taasleidmist, läks Karl kaitseväkke. Kui suhe selle üle elab, võib vist abielluda küll?”

“Leidsin paar fotot aastast 2010, kui ma olin 15 ja Karl 16-aastane. „Ei, ta ei meeldi mulle“.

Ma ei mäleta, miks Karl mind kinni püüdis, aga ma mäletan, et ma teesklesin, et mul on raske lahti rabeleda. 9 aastat hiljem, rohkem ei rabele.”

Rohkem nad tõesti ei rabelenud, välja arvatud pulmade korraldamise nimel. Nende mõlema sõbrana olen rohkem või vähem nende loole juba aegade algusest kaasa elanud. Eks inimesi abiellub pidevalt ja see on elu loomulik osa. Aga Karli ja Helena suhe lähemalt teades valmistas nende abiellumine mulle erilist rõõmu, sest käänakuid täis lugu oli jõudnud ilusasse lõppu. Või kui täpsem olla, siis ilusasse algusesse.

Karli perekonnanimi on Rebane. Ja ühel oktoobrikuu sügisesel päeval sai üks uus võimas Rebaste pesakond alguse.

Sulle võib samuti meeldida